Nahahoolduses on liikvel palju müüte ja eksiarvamusi, mis võivad panna inimesi tegema vigu, mis mõjutavad nende naha tervist ja välimust. Siin käsitlen mõningaid levinumaid müüte ja selgitame, kuidas need tegelikkusele vastu peavad.
Müüt #1: “Rasusele nahale ei tohi niisutajat kasutada.”
Tegelikkus: Kuigi rasune nahk võib tunduda juba niiskust täis, ei tähenda see, et niisutajat poleks vaja. Rasune nahk vajab endiselt niisutamist, et säilitada terve niiskustasakaal. Kui nahk ei saa piisavalt niiskust, võib see hakata tootma veelgi rohkem rasu, mis viib lõppkokkuvõttes rasusema ja aknele altima nahani.
Lahendus: Rasuse naha puhul vali kerge, õlivaba ja mittekomedogeenne niisutaja, mis ei ummista poore. Sellised niisutajad pakuvad vajalikku niiskust, hoides samal ajal ära liigse rasutootmise.
Müüt #2: “Aknet saab ravida sagedase pesemisega ja hambapastaga.”
Tegelikkus: Kuigi akne tekke üheks põhjuseks võivad olla mustus ja bakterid, pole sage pesemine või hambapasta kasutamine sugugi tõhusad lahendused. Sage pesemine võib nahka kuivatada ja ärritada, mis omakorda suurendab põletikku ja aknet. Hambapasta võib nahka ärritada ja kuivada, kuid see ei eemalda akne põhjuseid ja võib olukorda halvendada.
Lahendus: Aknele kalduva naha puhul on oluline kasutada spetsiaalselt aknele mõeldud tooteid, mis sisaldavad näiteks salitsüülhapet või bensoüülperoksiidi. Pese nägu kaks korda päevas õrna puhastusvahendiga ja väldi liiga tugevat hõõrumist.
Müüt #3: “Päikesekaitset vajab ainult päikesepaistelise ilmaga.”
Tegelikkus: UV-kiirgus mõjutab nahka ka pilvise ilmaga ja isegi siseruumides, kui päike paistab läbi akende. Päikesekahjustused kogunevad ajapikku ja võivad põhjustada enneaegset vananemist, pigmendilaike ja isegi nahavähki.
Lahendus: Päikesekaitsekreemi kasutamine on soovitatav iga päev, olenemata ilmast. Eelista laia spektriga päikesekaitsekreemi (SPF 30 või kõrgem), mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest, ja kanna seda vähemalt 15 minutit enne õue minekut.
Müüt #4: “Kui toode kipitab, siis see töötab.”
Tegelikkus: Kipitamine ja põletustunne viitavad sageli sellele, et toode on nahka ärritav. See ei tähenda, et toode oleks tõhusam – vastupidi, see võib põhjustada põletikku ja naha kaitsekihi kahjustusi, mis võivad pikemas perspektiivis viia tundliku või kahjustatud nahani.
Lahendus: Nahale sobiv toode ei peaks tekitama põletustunnet. Kui märkad kipitust või punetust, lõpetage toote kasutamine ja otsi alternatiiv, mis on õrn ja sobib sinu nahatüübile.
Nahahoolduses on tähtis meeles pidada, et müüdid võivad tihti olla eksitavad ja need ei pruugi töötada kõigi nahatüüpide puhul. Naha tervise ja ilu säilitamiseks tuleb tähelepanu pöörata tõenduspõhisele informatsioonile ning valida tooteid, mis on sobivad just sinu nahatüübile ja vajadustele.